Olles lähemalt tuttav maksekaardindusega räägiks veidi maksekaartide vastuvõtu tasudest. Juba üle aasta kehtivad EU määrusega paika pandud kaardimaksete vahendustasude ülempiirid. Nood on sellised imelikud tasud mida maksavad pangad omavahel – nimelt kaarte vastuvõttev pank maksab tasu kaarte väljastanud pankadele. Justnagu tänutäheks või nii. EU määrusega on liidu siseselt nendeks 0,2% deebetkaardi ja 0,3% krediitkaardikäibelt ja seda eraklientidele. Ärikliendi kaartidele (business kaardid) see regulatsioon ei laiene. Neid tasumäärade maksimume võib aga kohalik järelvalveorgan ka soovi korral alandada. Tuleks märkida et vahendustasud on vaid kaardimaksete vastuvõtuteenuse kulude üks komponent – lisanduvad veel tehingute töötlustasud mida oma teenuste eest küsivad sellised organisatsioonid nagu NETS või mõnel juhul First Data, aga ka VISA ja MasterCard ning mitmesugused fikseeritud liitumistasud, litsentsitasud ja muud kaardimakseskeemi tasud millega õnnistatakse peamiselt kaardiorganisatsioonide (VISA ja MasterCard) rahakotte. Sellesama EU määruse kohaselt on pangad kohustatud avalikustama vahendustasud ja nn scheme fees e.g. VISA ja MasterCard’i poolt võetavate kaardimakseskeemi (mitte tehingute töötlemise) tasud. Vähe segane jutt aga kokkuvõtteks – vahendustasud ja VISA ning MasterCard’i skeemitasud on avalikud, tehingute töötlemise tasud (NETS, pangasisene, VISA, MasterCard) aga mitte. Eesti puhul näib see olevat tõlgendamise küsimus – st mõni turuosaline on avalikustanud kõik maksekaartide vastuvõtu teenuse kulukomponendid (sh töötlustasud) mõni mitte. Makseterminalide rent ja seotud teenused on üldjuhul eraldi arvestatavad ja ei sisaldu kaardimaksete teenustasudes.
Samas – ega tegelikkuses kaarte ju pangad vastu ei võta – seda teevad ikka äriettevõtted kes siis antud teenust pankadelt ostavad. Seega kõik need ülaltoodud kulud määravad ka kaardimaksete vastuvõtu teenuse hinna ärikliendile. Kuidas aga seda hinnata – kas teenustasu on ka ärikliendile õiglane – või siis milline oleks see punane joon millest allpool hakkab pank puhast raha kaotama? Vaatame lähemalt.
Tasumiinimumi hindamisel on oluline ka asjaolu kas teenust pakkuv pank töötleb oma kaarditehingud ilma vahendajateta või mitte. Seda põhjusel et vahendaja kasutamisel läheb teenustasu pangast välja ja seda kulukomponenti on keeruline ignoreerida samas kui sisemisel töötlusel sõltub kõik tasude allokeerimise põhimõtetest – st tehingute arvu lisandumine ei pruugi otseselt kulusid tõsta.
Peale selle kõige saab välja tuua veel ühe faktori mille võib võtta arvesse teenustasu miinimumi hindamisel – nimelt kui kaarte vastuvõttev pank on samal ajal ka piisavalt suur kaartide väljastaja siis vahendustasud mille pank kasseerib kaartide vastuvõtjana oma väljastatud kaarditehingutelt jäävad talle endale – st raha välja ei lähe.
2016 ühe keskmise ettevõtte kaardikäive oli 207 tuhat Eurot, 12 tuhat tehingut aastas. Mis teeb keskmiseks kaarditehinguks u 17 Eurot. Kuna kaardimakset osas annavad suure jaeketid enamuse siis väiksemate ettevõtete käibed on antud keskmisest ilmselt madalamad.
Näites on toodud hüpoteetilised pangad – Oranz suurima turuosaga , järgnevalt Roheline kes omab samuti nähtavat turuosa, siis riburada Murumütsipank, Taani pank ja Sinine pank kelle turuosa kaartide väljastamise mõttes pole suurem asi. Lisaks peab märkima et Oranz pank töötleb oma kaarditehinguid ise ilma välise abita – ülejäänud kasutavad selleks kohaliku tehingutöötleja abi.
Hinnamiinimumi määramisel on oluline teada kaardikäivet ja tehinguet arvu – sest kulu põhineb kahel komponendil – tehingupõhine töötlusehind ja protsendipõhine vahendustasu. Mida madalam keskmine kaarditehingu suurus seda kõrgem maksekaartide vastuvõtutasu ja vastupidi.
Ja alltoodud vormi abil saate hinnangulise nägemuse milline võiks olla see punane joon pankadele kaardimaksete vastuvõtuteenuse hinnastamisel.
Väikeses kirjas:
Antud kalkulaatori tulemused muidugi ei taga mingil juhul et pangad just sellistel tasemetel hindu pakuks – see on vaid indikaator mis võiks ajendada erinevatest pankadest teenusele uusi hinnapakkumisi võtma.
Amex (kaduv nähtus turul) ja muud eksootilised kaardibrändid on jäetud arvutustest välja
NB! Käesoleva teksti kirjutaja ei vastuta äriliste otsuste (nii edukate kui mitteedukate) eest mis on tehtud antud kirjutise baasil. Samuti ei pretendeeri kirjutis absoluutsele tõele vaid lihtsalt väljendab autori kogemustepõhist hinnangut.
M.A.