Aeg ajalt kasutades igapäevaseid pangateenuseid (eriti teostades makseid teise panka) on tekkinud küsimus – kas ma ehk liiga palju ei maksa oma kodupangale pakutavate teenuste eest. Juba ette ära öeldes vastan et jah maksan küll palju – ehk aastas ühe poeskäigu võrra rohkem kui võiks.
Kuna pankade teenused on erinevad siis võrdluseks tuli välja mõelda hüpoteetiline Mati kes elab Tallinnas ja kel kodulaenu ja liisingut pole ning kel investeerimise osas puudub huvi ja ka vajalikud vahendid. Ja pensionieani on veel minna.
Matil pangakontorisse pole asja, oma maksed teeb enamuses läbi otsekorralduste ehk e-arve püsimaksete, lisaks mõni aeg ajalt vajaminev aperioodiline makse lisaks. Peale selle on Matil üks deebetkaart ja krediitkaart. Krediitkaart on kõige lihtsam ja odavam (ilma igasuguste viledeta) variant.
Aastas teeb Mati 108 otsekorralduse makset ja 48 nö käsitsi makset netipanga vahendusel. Kaardikasutajana on Mati selline Eesti keskmine võttes 23 korda deebetkaardiga ja 1-2 korda krediitkaardiga sularaha pangaautomaadist. Peale selle tiksub Matil keskmiselt 100 Euro suurune kasutatud krediitkaardi limiit millelt arvutatakse intressi.
Pankade hinnakirju võrreldes on näha et üksteise hinnatasemeid jälgitakse väga tähelepanelikult ja enamus toodete ja teenuste hinnad on enam vähem samal tasemel. Samas on ka erisusi – näiteks SEB on ainus kes küsib raha ka konto olemasolu eest samuti e-arve otsekorralduste eest (tõsi küll neid tasusid on võimalik vältida kui võtta mõni SEB poolt pakutud pakett). Teisalt LHV ei küsi raha maksete eest mis teostatakse netipanga kaudu sõltumata sellest kas tegu pangasisese või pankadevahelise (Euro) maksega. Teadlikult olen diskrimineerinud väikepanku kellest Matil pole õrna aimugi, Krediidipanka kes peaks iseendas selgusele jõudma ja Dansket kel eraklientidele on kehtestatud lähenemiskeeld.
Kogukulude arvutamisel võtsin arvesse ka seda et väiksematel pankadel (LHV, Nordea) on väiksem sularahaautomaatide võrk mille tõttu nende kliendid kasutavad ka teiste pankade automaate rohkem, samuti nende pankade äriklientide arv võib olla väiksem, mille tõttu ei ole võimalik sõlmida kõikidele teenustele e-arve püsikorraldust ja tuleb rohkem teha makseid pangast välja – teise panka.
Tulemustest. Kuna krediitkaardi kasutamise kulud mõjutavad kogupilti suhteliselt nähtavalt siis sai välja toodud igapäevakulude võrdlus ilma krediitkaardi ja koos krediitkaardiga. Ilma krediitkaardita variandi võitjaks – st madalaimate kuludega pangaks osutus LHV – kalleimaks aga SEB tavahinnakiri.
Kui aga arvesse võtta ka krediitkaardiga seonduvad kulud siis võit läks jagamisele LHV ja SEB superplus paketi vahel. Kaotajaks aga SEB tavahinnakiri millest Nordeagi palju maha ei jäänud.
Mati võiks vist panka vahetada.
Hinnakirjad 19 jaanuar 2017 seisuga.
Margus Aun